Pille-Riin Purje kirjutab, et Taago Tubina lavastatud Duncan Macmillani „Elajas“, mis esietendus 13. septembril Noorsooteatri väikeses saalis, on ülimalt intensiivne ja pingeleevenduseta näitlejateater. Arvustus tõstab esile Erik Hermaküla füüsilise ja ettearvamatu Dadeki ning Risto Vaidla nappide vahenditega mängitud õpetaja Tomi vastasseisu, Laura Kuke plahvatusliku monoloogi ja Tiina Tõnise vanaema. Kiitust saavad ka Pille Jänese napp kujundus ja Maria Solei Järveti koreograafia.
Tõlkija Mart-Matteus Kampus on valinud pealkirja «Monster» vasteks «Elajas». Leierdamata sõna, käändes mitmetähenduslik.
Eesti Teatri Agentuur tutvustab mentorprogrammi osalejaid: Kristiina Kase ja Mart-Matteus Kampus
Allikas: Eesti Teatri AgentuurKuupäev:
Kokkuvõte
Eesti Teatri Agentuur tutvustab suvel algavat kolmandat näitekirjanduse mentorprogrammi, kus neli autorit arendavad koos kogenud dramaturgide ja teatritega 2025. aasta laste- ja noortenäidendite võistlusele saadetud tekste. Esimesena vastavad küsimustele Kristiina Kase ja tema mentor Mart-Matteus Kampus. Nende partnerteater on Eesti Noorsooteater ja arendatava näidendi pealkiri „Maailma ilusaim koht“. Kase näidend pälvis võistlusel äramärkimise; autor räägib, kuidas ta soovis käsitleda lastenäidendis surma ja sellega leppimist.
Valisin Noorsooteatrisse arendamiseks Kristiina Kase näidendi selle unikaalse atmosfääri ja õhulisuse pärast. Arvan, et parimad noortele suunatud tekstid ei räägi ülevalt alla, vaid võtavad noori vaatajaid tõsiselt ja seda teeb ka Kristiina loodud tekst.
„Viimasel piiril“ arvustus Delfis: Narva patrullpolitsei argipäevarealism ja eetilised kriisid
Allikas: Delfi KultuurKuupäev:
Kokkuvõte
Delfi käsitleb „Viimasel piiril“ sarjana, mis kujutab realistlikult Narva patrullpolitsei argipäeva: puhumiskontrolle, perevägivallajuhtumeid ja rutiinset välitööd. Arvustuses rõhutatakse, et tegu on Franz Malmsteni režissööridebüüdiga, mis valmis koostöös PPA-ga ning tugineb osaliselt tõsielulistele sündmustele. Keskmes on politseinik Paul Kriisa, kellest saab korraga nii seaduse kaitsja kui ka rikkuja.
Madal palk ja vajadus lapse eest hoolt kanda on ametieetikast üle.
„Bussijaama“ esitlusõhtu TV3 kajastuses: Go3 uus komöödiasari
Allikas: TV3.eeKuupäev:
Kokkuvõte
TV3 kajastab „Bussijaama“ esitlusõhtut, mis toimus 18. novembril 2024 Erinevate Tubade Klubis. Loos kirjeldatakse sarja keskset konflikti: uus juhataja Meelis püüab Tolliste bussijaama lammutamisest päästa ning kaasab selleks nii töökaaslased kui ka kohaliku kogukonna. Artiklis tuuakse esile sarja toon, milles põimuvad kogukonnateemad, huumor ja liigutavad hetked, ning kinnitatakse, et sari jõuab Go3-sse 20. novembril.
Minutifilmi „Bassein“ kajastus Järva Teatajas: peaosas Jaan Pehk
Allikas: Järva TeatajaKuupäev:
Kokkuvõte
Järva Teataja kirjutab, et Paide Teatri dramaturgil Mart-Matteus Kampusel valmis minutifilm „Bassein“, mille peaosas on muusik Jaan Pehk. Artiklis märgitakse, et projekt osales Eesti Filmi Instituudi minutifilmide ideekonkursil, kus parimad ideed said teostustoetuse.
Minutifilm „Bassein“ on lugu mehest, kes ootab aega, mil ootama enam ei pea.
„Konsiiliumi“ käsitlus TMK-s: tehisaru tekstiloome, publiku sisend ja dramaturgilised piirid
Allikas: Teater. Muusika. KinoKuupäev:
Kokkuvõte
Kaur Riismaa lähtub oma kirjutises Paide Teatri lavastusest „Konsiilium“, kuid rõhutab, et see ei ole tavapärane arvustus. Tekst kirjeldab lavastuse mehhanismi: publik annab ette žanri, tegelased ja lähteimpulsid, keelemudel genereerib nende põhjal materjali ning näitlejad mängivad selle laval läbi. Autor seob formaadi laiema aruteluga tehisaru, andmestike ja kultuuriloome suhetest.
„Kõige ilusamad on hetked, mil inimnäitleja peab toime tulema mingi tehisaru loodud tekstipussakaga ja võib-olla ka natukene naerma hakkab — sellistel hetkedel tunnen, et me tõepoolest oleme koos selle eksperimendi tunnistajateks.
„Konsiiliumi“ arvustus Sirbis: osaluslik tehisaru-dramaturgia ja terviku püsivus
Allikas: SirpKuupäev:
Kokkuvõte
Andrei Liimets kirjeldab Sirbis „Konsiiliumi“ vormi: publik annab sisendi (žanr, tegevuspaik, tegelaste andmed) ja tehisaru genereerib stseenid, mida näitlejad reaalajas läbi mängivad. Arvustus jätab lahtiseks, kas žanrite ja metatasandite kuhjumisest sünnib kunstiliselt sidus tervik.
„Konsiiliumi“ arvustus Järva Teatajas: QR-sisendiga dramaturgia ja tehisaru piirid teatrilaval
Allikas: Järva TeatajaKuupäev:
Kokkuvõte
Arlet Palmiste kirjutab, et „Konsiilium“ algab vaataja jaoks juba enne etendust, kui publik sisestab QR-koodi kaudu žanri ja tegevuskoha. Arvustus rõhutab lavastuse teadlikult kunstlikku ülesehitust: tehisaru loob teksti, näitlejad mängivad selle kohe läbi ning vaataja kõigub reaalse ja tehisliku kogemuse piiril. Palmiste jõuab järeldusele, et vähemalt praegusel kujul ei asenda tehisaru teatris inimlikku puudutust ega empaatiat.
„Konsiiliumi“ arvustus Postimehes: Paide Teatri tehisaru-eksperiment ja masinliku dramaturgia piirid
Allikas: Postimees KultuurKuupäev:
Kokkuvõte
Tuuli Põhjakas käsitleb „Konsiiliumi“ lavastusliku katsena, kus tehisaru loob publiku sisendi põhjal stseene, kuid kunstilise kaalu annavad neile inimesed. Arvustuses rõhutatakse vormi ainukordsust: sama etendust ei saa korrata. Arvustuse järeldus on, et tehisaru võib olla tööriist, kuid see ei asenda loometöö emotsionaalset ja dramaturgilist sügavust.
„VÄLJAKU“ arvustus Postimehes: rännaklavastus, linnamälu ja kogukondlik unistamine
Allikas: Postimees KultuurKuupäev:
Kokkuvõte
Liis Rull kirjutab, et Paide Teatri „VÄLJAK“ ei ole revolutsiooniline manifest, vaid mõtlik lavastus väikelinna mälust ja ühistest unistustest. Arvustus toob esile kohaliku ajaloo, kogukondliku unistamise ja argise realismi pinge, milles idealism põrkub teadlikult „pommiaugu“ kogemusega. Vihmavarjudega rühmad liiguvad mööda linna ja kohtuvad lõpuks ühises lõpustseenis.
„Kadunud Paide“ kajastus Järva Teatajas: Arvamusfestivali kummituslinn ja kuraatoritöö
Allikas: Järva TeatajaKuupäev:
Kokkuvõte
Karola Lee Aasavelt kirjutab „Kadunud Paidest“, mis ehitati Arvamusfestivali ajaks kaheks päevaks üles Rüütli tänava mahajäetud hoonetes. Arvustuses rõhutatakse, et projekt sidus heli, visuaalse kunsti, teksti ja performance’i teadlikult kujundatud ruumikogemuseks. Kirjutis toob esile ka vastuvõtu praktilise poole: tiheda festivaliprogrammi kõrval nägi osa publikut vaid üksikuid killke, mitte kogu teekonda.
Äsja olnud arvamusfestivalist jäi kindlasti kajama Paide teatri kultuuriprogramm «Kadunud Paide», mis andis korraldajatele võimaluse raputada festivalile tulnuid veidi teisiti kui kombeks.
Pingevaba olekuga absurdihuumor
Allikas: Eesti Ekspress / DelfiKuupäev:
Kokkuvõte
Siim Nestor kirjutab Areenis Mart-Matteus Kampuse ja Max Sommeri taskuhäälingusaatest „Ebaõnne 13“, mis mõjub nagu sõpradega koos veedetud aeg. Arvustus toob esile saate improvisatsioonilise vormi, korduvad rollimängud ja ootamatud teemahüpped.
„Ebaõnne 13“ peamine võlu minu jaoks on pretensioonitu, pingutusevaba ja lõtv õhkkond. Tarkused, mida nad eetrisse puistavad, ei allu loodusseadustele ja ületavad inimvõimete ning -kommete piire. Selline absurdi kuhjamine, mis sarnaneb „Kreisiraadio“ legendaarsete raadiosaadetega või Andrus Kiviräha jutukestega.